Kesk-Soomes, Jyväskylast ca 85 km põhja pool Saarijärve linna lähedal asuv Pyhä-Häkki rahvuspark on tuntud oma igivanade hiigelsuurte põlispuude poolest. Siinses hiies on käidud aastasadu. Suurem osa Pyhä-Häkki rahvuspargi metsast on looduslik. Mändide keskmine vanus jääb siin 250 kuni 300 aasta kanti.
Siinset piirkonda hakati kaitsma juba 1912. aastal. Kõigepealt moodustati siia reservmaa (looduspark) ning maa- ja metsakasutus keelati. 1938. aastal sooviti põlismetsa kaitseks luua Pyhä-Häkki rahvuspark, mille radade esialgsel projekteerimisel võeti eeskujuks Yellowstone’i rahvuspark. Sõja tõttu lükkus rahvuspargi loomine 1956. aastasse.
Pyhä-Häkki matkarajad
Matkaradu on rahvuspargis neli: Kotajärve (6,5 km), Mastomäe (3,2 km), Riihineva (1,4 km) ja Tulijärve (17 km). Matkarajad on lihtsad, kõrgetele kaljudele turnida pole vaja. Spetsiaalset telkimisala Pyhä-Häkkis ei ole. Telikda võib Tulijärve katusealuse (laavu) juures. Ühe öö saab ööbida ka Tulijärve matkarajale jäävas Poika-aho üürimajas, kuid see tuleb eelnevalt broneerida. Poika-aho on 1854. aastal ehitatud riigimetsniku maja (kruununmetsätorppa).
Lõkkekohti ja söögitegemiseks mõeldud katusealuseid on nii Kota- kui Tulijärve matkarajal. Ujuda saab Kotajärve lõkkekoha juures. Joogiveekaeve on rahvuspargis kaks, üks neist on matkaradade alguses parklas (Viitasaarentie 2119, Saarijärvi ) ja teine Poika-aho üürimaja juures. Kaevuvesi ei pruugi olla joodav, joogikõlbulikkuse (või mittekõlbulikkuse) kohta leiab info kaevu juurest. Kala rahvuspargis püüda ei ole lubatud ja prügi kuskile jätta ei tohi.
Mida huvitavat rahvuspargis näeb?
Matkarada viib läbi põlismetsa, millesarnast mujalt Soomest naljalt ei leia. Nii Kotajärve kui Mastomäe matkarajale jäävad rahvuspargi kõige vanem ja kuulsam puu – Vana Suur Puu ja Uus Suur Puu.
Arvatakse, et Vana Suur Puu hakkas kasvama 1518. aastal. Kuigi Vana Suur Puu kuivas lõplikult 2004. aasta augustis, seisab puu endiselt püsti ja seda saab imetleda matkarajal jalutades. Vana Suure Puu asemele valiti 2006. aastal Uus Suur Puu, mis kasvab Mastomäel 1641. aastast saadik.
Kui külarahvas iidsel ajal (aastail 1500-1800) Pyhä-Häkkis põldu püüdis harida ja metsa arvelt põllumaad juurde tekitada, olid ka metsatulekahjud siinkandis sagedased. Tänu paksule koorele elasid tänased hiiepuud tulekahjud üle, kuid põlemisjälgi võib puutüvedelt leida veel tänagi.
Siinne põlismets säilis, sest Soomes 1700ndate teises pooles läbiviidud maareformi käigus ei soovinud mitte keegi saada endale Pyhä-Häkki piirkonna maid. Põhjus oli lihtne – siin ei olnud vett, mida mööda mahavõetud puid oleks saanud kuskile parvetada. Soised alad ei sobinud aga põllumaaks. Nii jäigi Pyhä-Häkki riigimaaks.
Kuigi Pyhä-Häkki on ennekõike tuntud oma põlismetsa ja puuhiiglaste poolest, on tegelikult vaid pool rahvuspargi pindalast kaetud metsaga. Teine pool on soo. Peale suurte puude on Pyhä-Häkki tähelepanuväärne ka puuseente (Polyporaceae) liigirikkuse poolest. Siit on leitud 70 liiki torikulisi, mis on ligi kolmandik kogu Soomes kasvavatest torikulistest.
Rahvuspark on koduks ka paljudele lindudele. Siin elab ja pesitseb arvukalt rähne (rahvuspargi vapilind), öökulle, tetri, metsiseid ja püüsid.
Kuidas rahvuspark endale nime sai?
Kuna soome keeles tähendab häkki puuri, hämahäkki aga ämblikku, võiks arvata, et püha hiis on emma-kumma järgi endale nime saanud. Tegelikult pole see teps mitte nii
Pyhä-Häkki on nime saanud hoopis 1554. aastal piirkonda elama asunud Mauno Häkkise järgi. Häkkise maja asus rahvuspargi lõunaküljel, Pyhäjärve kaldal. Teine mees – Niilo Häkkinen elas Maunost umbes 30 km kaugusel. Et neil kahel perel vahet teha, pandi Mauno Häkkise majale ja külale, kus ta elas, nimeks Pyhä-Häkkilä, sest küla asus Pyhäjärve kaldal. Hiljem muudeti küla nimi Häkkiläks. Pyhä-Häkki nimi jäi aga riigimaale rajatud looduspargile.
Rahvuspargi matkaradade kohta leiab rohkem teavet luontoon.fi veebilehelt.
Lähedal olevad rahvuspargid: Salamajärvi, Etelä-Konnevesi, Helvetinjärvi.
Fotod: Keskkonnameedia
Matkavarustus
Matkaks sobivad saapad ja seljakotid leiad meie matka- ja reisitarvete veebipoest.
