Hämeenlinnast umbes 10 km Tampere poole jäävas Hattulas asuv keskaegne Püha Risti kirik on tänu hästi säilinud seinamaalingutele Soome üks tähelepanuväärsemaid.
Kirik ehitati 1472-1490 tol ajal väga kallitest punastest tellistest. Peale Hattula kiriku on Soomes keskajal ehitatud punastest tellistest veel vaid Turu toomkirik ja Häme linnus. Ülejäänud Soome keskaegsed kirikud on enamasti hallist kivist. Hattula kiriku osalt hallist kivist seinad on pärit hilisemast ajast, 16. sajandist.
Kiriku seinu katavad maast laeni maalingud
Kolmelöövilise gooti stiilis Püha Risti kiriku kõik seinad, põrandast laeni, on kaunistatud piibliteemaliste maalingutega. Need on Soome suurimad originaalkujul säilinud seinamaalingud. Maalingutel, mida on kokku 193, on kujutatud piiblilood maailma loomisest kuni viimase kohtumõistmiseni. Keskseks teemaks on Jeesuse elu. Altari kohal oleval maalingul on kujutatud Püha Kolmainsust. Seinamaalingud tehti 1514-1516 al secco tehnikas (pildid maaliti kuivale pinnale lubjavees lahustatud värvidega). Pole teada, kes seintele pildid maalis, kuid arvatakse, et samad kunstnikud tegid seinamaalingud ka Lohja Püha Lauri kirikus.
Püha Risti kirik sai seinamaalingud Häme linnuse kuldajal, kui linnus oli aadlik Åke Yrjänänpoika Totti (Åke Jöransson Tott) valduses. Totti vapi leiab ka kiriku seinamaalingutelt. Kuna Tott oli 1500. aastate alguses haige, siis arvatakse, et seinamaalingute kirikule annetamine võis olla tema tänukingitus. Paraku ei jõudnud Tott ise maalidest pikalt rõõmu tunda. Kui taanlased 1520. aastal Häme kindluse vallutasid, raiuti Tottil pea maha.
Maalid kaunistasid kiriku seinu kuni 1820. aastani, siis lubjati seinad valgeks, nähtavale jäid vaid laemaalingud. 19. sajandi lõpus saadi aru, et maalidel on ajalooline ja kunstiline väärtus ning seinad puhastati lubjakihist.
Hattula Püha Risti kiriku seinamaalingutest on Soome kirjanik Anneli Kanto kirjutanud romaani ”Rottien pyhimys”. Tegemist on humoorika väljamõeldud looga, mille põhjal on tehtud ka teatrilavastus.
Peale seinamaalide on muudki vaatamisväärset
Peale seinamaalingute väärivad kirikus vaatamist ka kaunid puuskulptuurid, neist vanimad on pärit 13. sajandist. Kõige kuulsam puuskulptuur on 13. sajandist pärit Hattula Madonna, mille on valmistanud meister Lieto, kes oli esimene tuntud soome skulptor. Silma torkab laest alla rippuv 13. sajandi algusest pärit krutsifiks, mis kujutab Jeesuse kannatusi. Kirikus on kaks kantslit. Väiksem, 1550. aastal kirikule annetatud, on vanim säilinud kantsel Soomes. Teine kantsel on pärit 18. sajandist. Mõlemad kantslid on Soome käsitöömeistrite töö. Suur puidust ristimisnõu on pärit 15. sajandi teisest poolest. Altarimaal pärineb 1782. aastast ja kujutab püha õhtusöömaaega.
Hattula kiriku käärkambrit peetakse Turu katedraali järel Soomes kauneimaks. Ristvõlviga käärkambri igas seinas on aknad. Ka käärkambri seinad on kaetud maalingutega, laest ripub alla keskaegses stiilis küünlalühter.
Püha Risti kirik oli palverändurite sihtkoht
Püha Risti kirik oli keskajal üks väheseid palverännakupaiku Soomes. Siia tuldi isegi Taanist. Palverännakute põhjuseks oli Hattula kirikus olev tükike sellestsamast Pühast Ristist, mille külge Jeesus Kolgata mäel naelutuati. Keskajal usuti, et Püha Risti tükikestel on imettegev jõud, samuti usuti, et palverännak Püha Risti kirikusse aitab valu ja haiguste vastu.
Kuidas ristitükike Soome jõudis? Pärimuse järgi reisis Rooma keisri Konstantinus I Suure ema Helena 336. aastal Jeruusalemma, kust ta leidis risti, millele Jeesus oli naelutatud. Helena tegi risti tükkideks ning saatis tükke erinevatele inimestele. Hiljem, ristisõdade käigus levis suur hulk väikseid ristitükke ja muid reliikviaid mitmele poole Euroopas. Soomes oli keskajal viis kirikut pühendatud Pühale Ristile, üks neist on Hattulas.
Täna teatakse Hattula pühast reliikviast vaid seda, et see on kuskile kadunud. Tõenäoliselt kadus reliikvia juba 1496. aastal, kui 200 vene ratsanikku Hämesse tungisid ja osa kiriku esemeid hävitasid. Samas on õhku visatud ka lootus, et võib olla jõuti Püha Risti tükike peita enne venelaste vallutusretke kuskile turvalisse kohta, kus see tänaseni säilinud on.
Püha Risti kirikut on välk tabanud kaks korda – 1580ndatel ja 1857. aastal. Pärast mõlemat välgutabamust tuli kirikut üsna palju remontida. Püha Risti kiriku kasutamine jäi soiku pärast uue kiriku valmimist 1857. aastal. Vana kiriku päästsid muinsuskaitsjad. Esimesed põhjalikud renoveerimistööd tehti kirikus 1889. aastal. Kiriku seinamaalinguid on restaureeritud kahel korral, 1939-1940 ja 1980ndatel aastatel.
Kiriku kõrval asuva kellatorni ülaosa pärineb 1813. aastast. Selle kellatorni algsed kellad on nüüd Hattula uue kiriku tornis. Püha Risti kiriku kellatornis olevad kellad toodi Karjalast Vuoksela kirikust, mis praegu jääb Venemaa territooriumile.
Kirikust teisel pool teed jäävas 1840. aastal valminud kolmekorruselises valgeks krohvitud hoones oli 1902. aastani vaestemaja. Praegu on seal kiriku ekskursioonikeskus, kohvik ja kohalik pood.
Hattula Püha Risti kirik on avatud ainult suvel (11.5.-18.8.2024) 11-17, sissepääs on tasuta. Kirik on suletud 21.-22.6.2024. Kindlatel kellaaegadel on kirikus tasulised giidiga tuurid.
Hattula kiriku lahtiolekuaegu saab kontrollida kiriku veebilehelt.
Fotod: Keskkonnameedia
Vali sobiv matka– ja reisivarustus meie e-poest.
Matkavarustus
Matkaks sobivad saapad ja seljakotid leiad meie matka- ja reisitarvete veebipoest.
