Tee Pyhä-Häkki rahvusparki viib läbi Saarijärvi linna, mööda suurest rootsipunasest puukirikust, mille juures seisab Saarijärve Paavo kuju.
Tihemetsa Tiinat ma tean, temast rääkida võib nii mõndagi head, ütleb laulusalm. Aga Saarijärve Paavo, kes tema on? Ei, põle aimu. Ja miks seisab Paavo pronkskuju Saarijärve kiriku juures?
Kes oli Saarijärve Paavo?
Saarijärve Paavo on soomerootsi kirjaniku J. L. Runebergi 1830. aastal ilmunud ja algselt rootsi keeles kirjutatud luuletus väljamõeldud Saarijärve talupojast Paavost.
Töökas ja jumalakartlik Paavo elas koos naise ja lastega Saarijärvel. Ta tegi virgalt tööd ja haris maad, kuid kevadel hävis pool tema viljast üleujutuse tõttu, teise poole hävitas suvel rahe ja selle vähese, mis veel alles oli, võttis sügisel külm. Paavo naine pani leivataignasse pool rukki- ja pool männi niinest tehtud jahu. Kuid Paavo ei heitnud meelt, ta kaevas kraavid, et üleujutus teist korda vilja ei hävitaks. Paraku ei läinud ka teisel aastal hästi, suvine rahe ja sügiskülm hävitasid saagi. Kuid töökas Paavo uskus jumalasse. Nüüd laotas Paavo põllule sõnnikut ja müüs maha karja, et seemenvilja osta. Ja kolmandal aastal saigi ta hea saagi. Paavo naine rõõmustas, et nüüd lõpuks ometi saab ta viljast head leiba küpsetada. Kuid Paavo ütles naisele, et naabreid tuleb ka aidata ja käskis tal männijahu edasi leiva sisse odrajahuga pooleks panna.
Saarijärvi Paavo on Runebergi üks tuntumaid luuletusi. See lõi tolleaegse Soome ühiskonna jaoks ideaalpildi töökast ja jumalakartlikust Soome talupojast. Luuletuse ajendiks oli suur viljaikaldus Saarijärvel enne Runebergi sinna elama asumist.
J. L. Runeberg ei olnud Saarijärvilt pärit, kuid töötas seal 1823-1825 kapten Erik Gustaf af Enehjelmi peres koduõpetajana.
Saarijärve Paavo pronksskulptuur
Skulptor Heikki Varja pronksskulptuur, mis kujutab Saarijärve Paavot ja tema põlvili vajunud naist, seisab Saarijärve kiriku kõrval pargis. Skulptuuri avas pidulikult Soome president Urho Kekkonen 1961. aastal. Kuju aluse esiküljele on raiutud luuletusest read „mutta Jumalalta kasvun toivoi“ (aga jumalalt ta kasvu lootis) ja tagumisele küljele lisati 1977. aastal luuletuse kuulsaim viimane rida ”Pane leipään puolet petäjää, veihän naapurimme viljan halla“ (pane leiba pool männijahu, külm ju võttis naabri vilja).
Saarijärvi kirik
Saarijärvi uusklassitsistlik kirik on juba kolmas kirik samas kohas. Kaks eelmist kirikut ehitati 1628. ja 1649. aastal. Praegune kirik on ehitatud 1846-1849 arhitekt C. L. Engeli jooniste järgi. Tegelikuks projekteerijaks peetakse aga F. Granstedti. Ehitust juhtis Jaakko Heikinpoika Kuorikoski. Suur puukirik on tähelepanuväärne oma 18 m läbimõõduga kupli poolest, mis oleks eeldanud kivikonstruktsioone. Puukirikus nii suure kupli kasutamine oli märkimisväärne saavutus 19. sajandi arhitektuuris. Kirikut on mitu korda renoveeritud, viimati 1990ndatel aastatel .
Kiriku kupli laes, 29,10 m kõrgusel põrandast, on kullatud päike – Kristuse ülestõusmise sümbol. Alexandra Såltini maalitud altarimaal pärineb 1911. aastast. Kirikus näeb ka kahte eelmisest kirikust pärit Johan N. Backmanni altarimaali, mis on aastast 1756. Praegune kantsel on aastast 1930 ja see on sarnane kiriku esimese kantsliga. Kirikus on alles ka kantslit kunagi kaunistanud Saarijärve kunstniku Hannes Autere puuskulptuurid „Ingel“ ja „Madonna“. 40 registriga orel on valmistatud 1961. aastal Kangasala orelitehases. Kellatorn on aastast 1865.
Saarijärvi kirik on avatud külastajatele pärast laupäevahommikust jumalateenistust. Suvel, jaanipäevast kuni augusti alguseni on kirik avatud teekirikuna tööpäeviti kell 11-17.
Lähedal olevad rahvuspargid: Pyhä-Häkki, Salamajärvi, Etelä-Konnevesi, Helvetinjärvi.
Fotod: Keskkonnameedia
Matkavarustus
Matkaks sobivad saapad ja seljakotid leiad meie matka- ja reisitarvete veebipoest.
