Kesk-Soomes, Tamperest ca 50 km põhja pool asuv Helvetinjärvi (Põrgujärve) rahvuspark võlub külastajaid kõrgete järskude kaljuseinte vahelt silmapiirini ulatuvate järvede ja sügavate kaljulõhedega. Rahvuspargi tuntuim vaatamisväärsus on miljonite aastate eest tekkinud 2 m laiune ja 40 m sügavune kaljulõhe – Helvetinkolu (Põrguvärav).
Helvetinjärvi piirkond on alati olnud hõredalt asustatud. 19. sajandil võeti siinsed metsad kasutusele majanduslikul otstarbel. Palkide metsast väljaveoks kasutati Haukkajõge ja järvesid. Tänu imekaunile maastikule hakati siin metsi looduskaitse alla võtma 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel, 50 ruutkilomeetri suurune rahvuspark loodi 1982. aastal.
Helvetinkolu oli teada-tuntud matkakoht juba 19. sajandil. Siinset maastikku on käinud imetlemas tuntud maalijad ja kirjanikud, teiste seas Akseli Gallen-Kallela, Louis Sparre ja Johan Ludvig Runeberg, kes said siit inspiratsiooni oma teoste loomisel. Helilooja Oskar Merikanto komponeeris 1908. aasta juunis, mõjutatuna suvisest äikesetormist, Koverojärvel asuva Kuivajärve maja külalisteraamatusse lühikese teose, mida tänapäeval teatakse “Koveron sävel, OM125” nime all.
Kust Põrgujärv nime sai?
Rahvasuus levinud jutu järgi võtnud ennemuiste Ruokke talu peremees Sipilä nõia mõrrast ilma loata ühe haugi. Sellele järgnenud äge lahing, kus peale sõnade lasti käiku ka relvad. Pärast võitlust hüüdnud Sipilä nõid Ruokke vanamehele: “Sellest põrgujärvest ei tule ühtegi haugi nii kaua kui minu küüned on pehmed.” Ja nii see oligi, sest läks kaua aega, enne kui järgmine haug kätte saadi.
Matkarajad
Rahvuspargis on kaks autoparklat, kust saab tähistatud matkaradadele. Kuulus Helvetinkolu on Helvetin Portti parkla (Helvetinkoluntie 775, 34600 Ruovesi) lähedal. Selles parklas on suvehooajal avatud ka väike söögikoht, kus pakutakse kohalikku toitu. Teine parkla on rahvuspargi idaosas Haukanhiedal. Helvetinjärve rahvuspargis on vaid üks 4 km rada, mis teeb ringi, see algab Kankimäelt Helvetin Portti parklast, läheb Põrguväravani ja keeab sealt läbi metsa ja raba tagasi parklasse. Teistel matkaradadel tuleb kõndida sama teed tagasi. Kuna maastik on imeilus, siis tasub ka edasi-tagasi käia. Tee Haukanhieda parklast Helvetinkoluni ja tagasi on ca 11 km pikk.
Helvetin Portti (Põrguvärava) parklast viib jalgtee Helvetinkolu kaljulõhe juurde. Kõrgel kaljul asuvalt vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade kaugel all looklevale Suurele Helvetinjärvele. Geoloogid arvavad, et kaljulõhe tekkis 150-200 miljonit aastat tagasi maakoores olevate pragude ja maakoore liikumiste tagajärjel.
Kui aega on, tasub Põrguvärava juurest matkata Heinälahtini ja tulla siis sama teed mööda tagasi Põrguvärava juurde. Helvetinkolu juurest Heinälahti suunas lookleb matkarada läbi vana salumetsa, järskudest kaljunukkidest viivad üles ja alla puidust trepid.
Põlispuude vahelt vilksatab korra Suur Ruokejärv. Edasi lookleb rada piki Haukkajärve kaljust kallast kuni Heinälahti telkimisalani. Enne Heinälahtit saab imetleda kobraste loometööd. Kobrastel korraldatud korraliku üleujutuset võis 2024. a kevadel näha Helvetinkolu lähedal Sammakkolammi juures.
Liivase kalda ja põhjaga Heinälahti on Helvetinjärve rahvuspargi parim ujumis- ja suurepärane telkimiskoht.
Rahvuspargis on kaks joogiveekaevu, üks neist on Helvetinportti ja teine Haukanhieta parklas. Telkida tohib ainult selleks ettenähtud kohtades. Rahvusparki läbib ka 300 km pikkune Pirkan Taival matkarada.
Bussiühenduse (Tampere – Helvetin Portti) ja rahvuspargi matkaradade kohta leiab rohkem teavet luontoon.fi veebilehelt.
Lähedal olevad rauspargid: Seitseminen, Etelä-Konnevesi, Pyhä-Häkki.
Fotod: Keskkonnameedia
Matkavarustus
Matkaks sobivad saapad ja seljakotid leiad meie matka- ja reisitarvete veebipoest.
